Novembri kuu viis mind Kormoroni pundiga kajakimatkale Kreetale. Kasutasime Feathercraft´i kokkupandavaid süstasid.

Marsuut jooksid piki Kreeta lõunarannikut. Matka alguskohaks oli pisike asula Lendas ning lõpppunktiks kujunes linnake nimega Goudouras, kus lõpetasime tormi tõttu ka oma matka. Merel saime aerutada 135 km ja seda kuuel päeval.

Eellugu

Gotlandi retke selge eestvedaja oli Indrek. Alguses pidas ta plaani Aivariga, aga kui Aivari enda välja pakutud osalemisprotsendid iga kuu jõudsalt vähenesid, hakkas Indrek mulle keset suve Gotlandi-vihjeid tegema. Mäletan selgelt, et eelmistel aastatel naersin varjamatult kõva häälega, kui Indrek silmade särades mulle teatas oma uutest edukatest magamistestidest kaheses kajakis, et saaks ikka üle öö kestvaid mereületusi edukalt ja täie tervisega lõpuni viia. Mis mõttes kajakis magamine? Mul on kodus mugav voodi, vahel magan mõnusalt laidudel telgis, aga keset ööd pimedal merel kajakis magamine tekitas ninakirtsutamist, mitte mõistmist. Selleks aastaks oli olukord niipalju muutunud, et naerma ma Gotlandile sõidu mõtte peale ei hakanud, võtsin hoopis nädala mõtlemisaega ja vastasin siis jaatavalt. Mis vahepeal muutunud oli? Füüsilises plaanis ei midagi, vaimses plaanis oli Saaremaale kolimise järel igapäevastesse töödesse ja tegemistesse tekkinud uus fookus, pea pole enam täis mõtteid, mida ma ei pea enesele kuuluvateks  ja ei pea tegema asju, mille puhul ma ei saa väita, et seda ka tegelikult väga teha tahan. Indreku puhkusenädalate paiknemine juuli lõpust augusti keskpaigani pani paika ekspeditsiooni graafiku ja jäi kokkulepe, et vähegi soodsate idakaarte tuulte ilmnemisel tuleb muud tegemised ära delegeerida ja läheb sõiduks.

Sellel aastal on meil üle paari aasta jälle plaanis teha ületus Tallinn Helsingi. Matk on planeeritud 19-22.juuli.

Tuuline tiir ümber Hiiumaa

Parast mõnusat ronimist- ja töist nädalalõppu Lõuna-Eestist lattu jõudes hakkas minu jaoks kõik pihta. Ruttu viimased asjad autosse ja Rohuküla poole teele.  Rohukülas loopisin kiiruga kajaki asju täis. Pakkimist kontrollisid üks isa oma pisitütrega. Neile ei jäänud miski märkamata. Mina ei märganud kordagi, et nad oleks silma pilgutanud või mujale vaadanud rääkimat
ta suu maigutamisest või kere liigutamiselt. Praamiga üle ja ruttu rannas magamiskotti.

Täna hommikul kell 9.25 startis meie kajakigiid Timo ümber Hiiumaa retkele. Päevas on ta plaaninud läbida 50 km, igal lõunal ja õhtul saadab ta sms'i oma edenemisest ning siit on neid võimalik lugeda!

Mardi pikk ja põhjalik saarlaste Hiiumaa retke päevik:

Päevasaarele tegime ühe päevaga ringi peale ( Jaanipäeval ju Päike ei looju!). Tegelikult kalendri järgi 20-24.06.09. Sõitu tegid Jorma, Jüri, Elen ja Mart ühestel.

Ehitasime Kõrgelaiu laagripaika algavaks kajakihooajaks uue katusealuse. Õigemini asendasime vana uuega, sest eelmise tugipostid olid mädanenud ja katus lasi vett läbi. Vana katus oli ehitatud veel Robinsonide mängust jäänud materjalidega ja pidas vastu kaheksa aastat. Kuid viimasel ajal hakkas tugeva vihmaga katuse all istudes vett pähe tilkuma ja kogu konstruktsioon oli vajunud upakile. Uus sai päris uhke, sinna alla mahub keskmise suurusega kajakimatka grupp ilusasti vihmavarju. Konstruktsiooni kinnitasime maa sisse vinkelrauga, see peaks nüüd vastu pidama oma kümme aastat.

Teine suur uudis on see, et Kõrgelaiu lambakarjal on esimene tall. Viimane poolmetsik lambakari on laiul elanud juba 2 aastat. Karjas on 9 utte ja jäär, kuid siiani polnud suureks sirgunud ühtegi talle. Asjatundjate sõnul peaks kari iga aastal kahekordistuma. Tallede puudumist võib põhjendada mitmeti. Mõned arvavad, et jäär ei ole oma ülesannete kõrgusel, teised jälle, et rebased-kährikud murravad väikesed talled maha. Oleme laiult kogu sella aja otsinud jälgi kiskjate kuritööst lambakarja kallal, aga midagi vettpidavat pole leidnud. Kõige tugevam asitõend on eelmisel sügisel leitud rebase väljaheide, mille sees olid pehmed ja heledad karvad.

Igal juhul käisid jahimehed kevadel koertega laiu üle ja ütlesid, et Kõrgelaiul on praegu ainult üks kährik, keda kätte saada ei õnnestunud. Eelmisel suvel oli laiul kindlalt üks rebane ja kährik kahe pojaga. Tundub, et enamus „käpalisi“ on talvel üle jää minema põrutanud. See, et peale kiskjate lahkumist on tekkinud esimene tall, annab lisaargumente murdmise teooria pooldajatel. Aga mine sa tea, tegemist võib olla ka juhusega. Võib olla on jäär alles nüüd tegijaks saanud:). Igatahes jääme uusi tallesid ootama, sest paar utte näisid väga kõhukad. Muidu on lammastel kõik endine, enamusel on talvekasukas peaaegu maha langenud ja kadakad villatuuste täis. Ilmselgelt on lambaid laiul liiga vähe. Kevadel on muru madalaks näritud aga praeguseks vohab kõikjal lopsakas hein ja lambad piirduvad poolsaarte tippude pügamisega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Kõrgelaid ja teised Hiiumaa laiud on alanud kajakihooajaks valmis. Vaatamata sellele, et olen seal viibinud lugematul hulgal kordi, on alati mõnus jälle tagasi minna.

Pilte lammastest ja uuest katusealusest vaata siit

360 tiim tegi seitsme päevaga tiiru ümber Saaremaa. Siin on sellest ekspetsist Eveli kokkuvõte.

Ekspetsist võtsid osa:

• Eveli
• Mart
• Jorma
• Mihkel
• Timo 

Täna 14.02 asusid meie jääronimise ja köiellaskumise instruktorid Kristjan-Erik ja Priit teele Gruusiasse. Eesmärgiks on talvine tõus Kazbegile 5033m mööda Draakoni kaljusid 4a marsruudil. Blogi teateid saab lugeda siit: www.ajaveeb.alpinism.ee

Kuidas me kajakkidega Naissaarel käisime ja möödaminnes ka Helsigisse põikasime.