Hulk küsimusi ja vastuseid suviste kajakimatkade, ohutuse ja varustuse teemadel.

Kas Eestis on head võimalused merematkamiseks?

Eric: Eestis on suurepärased võimalused merel matkamiseks. Võrreldes kanuumatkade populaarsusega jõgedel julgen ennustada kajakimatkade plahvatuslikku kasvu lähiaastatel.

Kust tuleb sõna kajak?

Eric: Kajak tähendab "jahimehe paati". Kajaki põhiline funktsioon oli abistada jõel, järvedel ning merel peetaval jahil. Traditsioonilised kajakid ehitati hülgenahast puust raamile. Arvatakse, et kajakid meresõiduvahendina on vähemalt 4000 aastat vanad. Kajakke kasutati aktiivselt just põhjapoolsetel aladel. Erinevatel aladel esines väikeseid erinevusi kajaki ehituses. Sõna baidarka tähistab kahe- või kolmekohalist kajakki, mida kasutati transportimaks neid, kes ei suutnud või ei tahtnud aerutada. Tänapäevased kajakid on tehtud tänapäevastest materjalidest kuid järgivad sama põhimõtet mis traditsioonilised kajakid. Tänapäevane kajakiehitus sai alguse 19.sajandi lõpul traditsiooniliste kajakkide koopiate näol. Klaasplast kajakiehitusmaterjalina tuli kasutusse 1950ndatel.

Mis erinevused on kanuul ning kajakil?

Eric: Eksisteerivad tehnilised erinevused, mis loovad iseloomult kaks täiesti erinevat alust. Siin peamised erinevused:
• Kajak on sihvakam kui kanuu, see annab talle kergema käigu ning parema suunakindluse
• Kanuusse astutakse sisse, kajak pannakse jalga (mõistad seda kui oled mõlemat proovinud ;).
• Kanuus on laialt ruumi isteasendi muutmiseks, kajakis on asend piiratud istumisega, jalad sirutatud ette.
• Kanuu põhi on üldjuhul lamedam kajaki omast, see annab talle kergema juhitavuse kitsastes oludes, kuid samas kehvema suunakindluse näiteks külgtuules.
• Kanuud juhitakse aeruga millel on üks laba, kajaki aer on üldjuhul kahe labaga. Kajaki juhtimiseks kasutatakse lisaks aerule mõnikord ka tüüri.
• Kanuu on üldjuhul pealt lahtine, kajakk on kaetud - seetõttu on kanuusse lihtsam siseneda ning kaupa laadida, kuid merekindlus on parem kajakil.

Millised erinevused on kajakil ning süstal?

See on vist asi mis kellelegi päris selge pole. Lühidalt võiks asjale läheneda järgnevalt. Sõna kajak on tulnud eskimo keelest ja tähendab jahimehe paati. Ehk ta oli jahipidamiseks, meestele, arktilistel meredel. Süst või süsta või
ka sportsüst on arenenud/arendatud tuginedes kajakile ning on mõeldud peamiselt siseveekogudel sõitmiseks (nö. olümpia-aerutamine, süstaslaalom jne). Süstast edasiarendus on jällegi merel sõitmiseks mõeldud meresüst, mis
sisuliselt on kajakk. Nii, et ring täis! Kanuu omab täiesti erinevat tausta ning tal puudub seos merega.

Selgituseks väljavõte Mereleksikonist:
Mereleksikon Tallinn 1996

Lk 129: kajakk (eskimo), süsta tüüpi väike püügipaat, mida nüüdisajal kasutavad eskimod ja aleuudid. Kujutab endast puust või luust sõrestikku, mis kaetakse mereloomade nahaga. Nahkkattes on istme kohal ava, mille saab rihmaga vöökoha ümber kinni tõmmata. Paat on u. 5m pikk, ühepaat (aleuutidel ka 2-3 paat). Kajakk on meestepaat, naistepaati nim. umiakiks. Paat on hästi kohandatud mereliikluseks - kiire, kahelabalise aeruga kergesti juhitav ja ümberminemine pole ohtlik. Eskimo kajaki eeskujul loodi sportsüst.

Lk 412: süst, nooljas kergmaterjalist (plastist, alumiiniumist, presendist)
veesõiduk, mida kasutatakse peamiselt võistlusspordis (aerutamine,
süstaslaalom) ja veematkamises. Kõlblik sõitma siseveekogudel (erand:
eskimote kajakk ja umiak, millega sõidetakse ka merelahtedel). Süsta on
pealt kinnine kuid süsturi jaoks on ümmargune ava, mis pärast tema
kohaleistumist kaetakse veekindlast materjalist klapiga, vältimaks vee
sissevalgumist. Süsta pannakse liikuma, tõmmates 2-labalise aeruga
vaheldumisi kummaltki poolt süsta. Esimese nüüdisaegse süsta ehitas 1860 J. Macgregor (eeskujuks arvatavasti kajakk). Tavalisest suurem ja
raskem (s.t. tormikindlam) on meresüsta. 1980.a. lõpul hakati neid
valmistama ka Tallinnas.

Lk 456: umiak, (eskimo umippa - katma), vaalaluust või puust karkassiga ja mereloomade nahaga kaetud põhjarahvaste paat, kajaki erimudel. 7-10m pikk, 1,5m lai ja mahutab kuni 12 inimest. (Kuid on erinevalt kajakist pealt avatud). Umiakiga sõitsid harilikult naised, mehed saatsid neid kajakkidel. Mõnikord oli paadi vööriosas väike mast põhjapõdranahast. Umiakid olid tüüpilised Gröönimaale, kuid üldlevinud ka Ameerika polaaraladel, neid kasutati perekondade või hõimude elukohavahetuse puhul, toidukraami veol või mereloomade küttimisel. Põhja - Siberi rahvastel oli sellise paadi nimetus baidarka.

Kas ma pean oskama ujuda, et merel matkata?

Eric: Ujumisoskus on kasulik oskus. Tegelikult piisab sellest, kui tunned end vees kindlalt, ega satu paanikasse. Ujuvuse tagab sulle päästevest. Samuti on hea kui suudad vees edasi liikuda - näiteks järele käestläinud aerule. Pikkade distantside katmine ujudes ei ole merematkal vajalik ega võimalik.

Kui vanad lapsed võivad matkast osa võtta?

Eric: Piirangud seab päästevahendite sobivus ja organismi vastuvõtlikkus külmale. Kasutame standardse suurusega ujumisveste (50N). Lisaks on meil olemas lastele (30-40kg) mõeldud päästevestid (100N). Need on mõeldud lastele vanuses 8-12 aastat. Noorim vanus ongi 8 aastat. Enne lapse kaasavõtmist tasub alati konsulteerida matkajuhiga, et olla kindlad marsruudi, veetemperatuuri ning ilma sobivuses lapsele. Soovitame korraldada lastele lühema proovisõidu kalda lähedal. Kuni 15 aastase lapsega peaks kaasas olema hooldaja või vanem.

Kas lemmiklooma võib kaasa võtta?

Eric: Lemmikloomad soovitan kaldale jätta. Või parem - veel kasutage lemmikloomahotelli. Kuigi lemmiku kaasavõtmine oleks tehniliselt võimalik, tasub endalt küsida - kas mu sõber sellist matka ka naudiks?

Mis on kajaki keskmine kiirus matkal?

Eric: Oleme täheldanud, et tuulevaikuses on üsna lihtne hoida kajaki matkakiirust ca 7 km tunnis. Kajaki kiirust mõjutavad lisaks aerutajatele tuule ning hoovuste suund. Maksimumkiiruseks allatuult oleme mõõtnud 20 km tunnis (hetkeline, mitte matkakiirus). Kiiruse mõõtmiseks kasutame GPS seadet.

Kui pikk on tavaline päevateekond?

Eric: Päevateekond sõltub grupi kogemustest ning jõuvarudest. Kui grupp ei ole enne kajakisõiduga tegelenud jääb päevateekond 15 km sisse. Sisuliselt tähendab see ca 3-4 tundi aerutamist ning väikest jalasirutust iga tunni tagant. Ka ühepäevastel matkadel on matka pikkus üldjuhul mitte üle 15 km. Teekond on valitud nii, et laiul oleks võimalik peatuda umbes kord tunnis.

Kas kajakk läheb kergesti ümber?

Eric: Kajakid mida kasutame on ümara, kuid väga laia põhjaga, mis annab neile hea stabiilsuse. Meie praktikas on esinenud vaid üksikud juhud,
kus kajakk merel ümber läheb. Peamiselt on ümber minemised tahtlikud (soovitakse harjutada või lihtsalt proovida päästetehnikaid).

Kahekohalise merekajaki stabiilsus on võrreldav kanuu stabiilsusega. Seega - kajakid mida kasutame, ei lähe kergesti ümber.

Kui tugevat tuult ja lainet kajakk kannatab?

Eric: Kajakk on oma ehituselt väga merekindel. Merekindluse tagajaks on kajaki spetsiifiline ehitus. Eriti olulised on aspektid, et ta on pealt kinnine (laine ei löö kunagi sisse), tal on veekindlad paagid otstes, (teevad kajaki uppumatuks isegi kui sõitjateruum on veega täidetud), ta on madala dekiga (mis tähendab, et
ta tuulepüüdjaks on peamiselt aerutaja).

Kajakiga käiakse kalda ääres "surfamas" isegi väga tugeva tuule (üle 12 m/s) ning lainega (lainekõrgus isegi mitu meetrit). Matkaoludes oleme kohanud lainet kuni 2 m ning sellega edukalt hakkama saanud. Piiranguid lainele ning tuulele ei sea mitte niivõrd kajaki ehitus, kuivõrd aerutaja oskused ning vastupidavus.

Ma ei ole kunagi kajakis istunud. Kas ma saan ikka hakkama?
Eric: Saad. Enne igat matka algajatele viime läbi instruktsiooni kuidas juhtida kajakki ning mida teha ohuolukordades. Lisaks harjutame vajalikke juhtimis- ning päästevõtteid enne matkale asumist. Kajaki juhtimise spetsiifika vajab veidi harjumist, kuid kõik proovijad on hakkama saanud.

Kuidas te navigeerite?

Eric: Navigeerimiseks kasutame ennekõike kaarti ning kompassi (kaardikompass + dekikompass kajakil). Kaardid mida kasutame on erinevad - alates merekaartidest ning lõpetades Eesti põhikaardiga (1:50 000). Väikeste laidude vahel seigeldes on kasulikuks osutunud ka Regio atlas (1:150 000). Lisaks kasutame käsi-GPS seadmeid (Garmin e-Trex ja Magellan 310). GPS seadmed teevad matka jälgimise mõnusaks (näiteks saab vaadata kiirust ning distantsi reaalajas) ning kergendavad navigeerimist, kuid täielikult neile lootma jääda ei saa.

Mul on endal kajakk olemas. Kas on võimalik teie seiklustes kaasa lüüa?

Eric: On ikka. Võta ühendust ning räägime konkreetsed tingimused läbi. Käime ka ise päris palju "metsikult" väljas ning sealgi võib kaasa lüüa. Ole valmis enne seikluse algust selgitama meile põhjalikult enesepäästmisvõtteid mida kasutad ning arvesta ajakuluga, mis läheb grupi päästmisvõtete kokkuleppimisele. Grupis matkamine on ohutum, seega soovitame kampa lüüa.

Mis on peamine oht merematkal?

Eric: Merematka ning paljude muudegi matkaliikide suurimaks ohuks peetakse hüpotermiat ehk alajahtumist. Hüpotermia teket soodustavad ning kulgu kiirendavad paljud tegurid - madal temperatuur, niiskus ja vesi, ebapiisav toitumine, vale riietus, alkohol, vedelikupuudus jne. Seega navigatsioonivead, plaanimatu ööbimine, ootamatu ilmamuutus ja teised faktorid võivad viia olukorrani kus eksisteerib hüpotermiaoht.

Mis asi on hüpotermia?

Eric: Siinkohal vaid põhilisest. Sügavama huvi korral soovitan uurida internetist või küsida otse tuttavalt arstilt.
Hüpotermia on keha alajahtumine. Hüpotermia tekib keha kokkupuutest madala temperatuuriga. Alajahtumist kiirendab niiskus, tuul, ebaõige riietus ja väsimus. Kajakimatkal on põhiliseks hüpotermiaallikaks inimese viibimine vees. Mida madalam on vee temperatuur seda kiiremini areneb hüpotermia. Näiteks kuni 5C vees peab inimene vastu kuni ühe tunni. Kui veetemperatuur on 15-20 kraadi Celsiust peab inimene vastu kuni 7 tundi. Eesti suvine veetemperatuur jääb 15-20 kraadi vahele. Seega peavad päästetööd toimuma kiiresti ja organiseeritult.
Kuidas hüpotermiat ära tunda? Hüpotermia varajases staadiumis tunnevad külma ning muutuvad tundetuks jäsemed (keha funktsioon hoida energiat elutähtsate organite tööks), esineb värisemist (keha funktsioon genereerimaks soojusenergiat läbi lihaste töö), huuled muutuvad sinakaks. Järgmises staadiumis halveneb koordinatsioon, värinad lakkavad, võib esineda apaatsust. Olulisel kohal hüpotermia äratundmisel on kommunikatsioon ning kaaslaste jälgimine.
Kuidas hüpotermia korral käituda? Parim retsept on vältida keha alajahtumist, tunda ära sümptomid ning sellega õigel ajal tegeleda. Siiski üldised soovitused kajakimatkal:
- Randu võimalikult kiiresti
- Võta seljast niisked riided
- Kasuta sooje riideid või magamiskotti keha ülessoojendamiseks
- Joo sooja energiarikast jooki (suhkruvesi, kissell)
- Aseta soojendused jalgade vahele ning kaenla alla
- Tõsisel külmetamisel alusta alati soojendamist seest- ning südame poolt. Mitte kunagi jäsemetest!
- Alkoholi tarbimine hüpotermia puhul ei aita!
Arusaadavalt on suurim oht hüpotermia tekkeks ümberminemise ajal ning pärast seda. Keskmiselt võtab veest välja saamine aega 5 min, seega on Eesti suves oht hüpotermia tekkeks väsimuse ning mitmekordse ümberminemise järel (näiteks sõites tormis pikka aega). Veel üks oluline aspekt - alkoholi tarbimine kiirendab alajahtumist kuna laiendab veresooni.

Kui ma ikkagi ümber lähen, kes mind päästab?

Eric: Lühike vastus - sina ise, matkajuht või tema abiline. Ümber minnes on oluline säilitada rahu ning alustada kaldal kokkulepitud tegevusi. Lühidalt on kajaki päästejärjekord järgmine:
1. kontrolli, et kaaslane on OK
2. informeeri grupikaaslasi vile või hüüdega
3. taga ühendus kajakiga (jälgi, et kajakk tuulega sinust eemale ei kanduks)
4. leia üles käestläinud aer, aseta aer paati või kummide vahele

Sellest hetkest jõuab teieni ka matkajuht või tema abi kes juhendab ja abistab edasisel. Matkadel kasutame assisteeritud päästmist, mis lühidalt tähendab seda, et keegi aitab ümberläinud kajakki veest tühjendada ning stabiilsena hoida niikaua kuni "ujujad" uuesti istmele ronivad.
Ülejäänud grupp püsib kuuldekaugusel, kuid mitte nii lähedal, et segab päästetöid. Vajalikest päästevõtetest räägitakse täpsemalt iga matka alguses!

Millised piirangud kajakiga matkamisele seab ilm?

Eric: Peamiselt mõjutab merematkamist tuul ning temperatuur. Jälgime hoolega mereilmateateid ning tormihoiatuste korral teeme muudatusi plaanidesse või loobume matkast. Tuleb arvestada, et vee- ning õhutemperatuurist tulenevalt on talvel ning kevadel kajakiga matkamine ohtlikum kui suvel ja varasügisel. Konkreetse otsuse langetab alati matkajuht kooskõlastades vajalikud muudatused kliendiga. Õhtustel ja ühepäevastel matkadel otsustab matkajuht seikluse toimumise minimaalselt neli tundi enne selle algust. Sademed matka toimumist ei sega.

Mis saab kui matk ilma pärast ära jääb?

Eric: Kui välja on antud tormihoiatus, siis eksisteerib kolm stsenaariumi:
1. matk toimub kokkulepitud ajal, kuid korrigeeritud marsruudiga
2. lükkame matka edasi, leppides kokku uue toimumise kuupäeva. Matk toimub samas mahus ning kokkulepitud hinnaga.
3. matk jääb ära ning ettemaks tagastatakse OÜ 360 KRAADI poolt kliendile täies ulatuses.
Vajalikud muudatused otsustab konkreetne matkajuht konsulteerides kliendi esindajaga.

Oma küsimused saad esitada meiliga: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.