| Süstamatkade raskusastmed |
Raskusastmed aitavad sul otsustada millist seiklust valida. Kui tekib küsimusi, räägi kindlasti oma matkajuhiga läbi.
Raskusastmete selgitused:
VÄGA KERGE (X)Sobib peaaegu kõigile (terve inimene, kes eraldi trenni ei tee). Marsruudid on valitud kerged ning võimalikult ilmamuutuste eest kaitstud. Matkad on suhteliselt lühikesed ning liigutakse rannaäärseid marsruute. Ületused valitakse võimalikult turvalised. Eelnev aerutamiskogemus ei ole vajalik. Näiteks: Õhtu Aegna saarel (0,5p); Lühiretk Pedassaarele (0,5p); Päev loodusparadiisis (1p);KERGE (XX)Sobib algajatele, kuid matka pikkus ning mõningad elemendid eeldavad normaalset füüsilist ettevalmistust ja võimalust olla pikemat aega (rohkem kui üks tund järjest) merel. Marsruudil võib olla üksikuid pikemaid aerutamisotsi. Valdav osa marsruudist on valitud nii, et see on kaitstud ilmamuutuste eest. Näiteks: Tallinna sadamad (0,5p); Päev Lahemaa piiril (1p); Kaks päeva Hiiumaa laidudel (2p); Seiklus Pakri saartel (2p)KESKMINE (XXX)Keskmise raskusastmega matk nõuab mõningast aerutamiskogemust. Tavaliselt piisab ühel meie kergema kategooria matkal osalemisest. Soodsate ilmastikutingimuste korral on marsruudid kerged, kuid marsruut ei ole suures ulatuses tuule ja laine eest kaitstud. Väga halva ilma puhul võib matk pikeneda. Osalejalt eeldatav ka hea füüsiline vorm. Näiteks: Avastusretk Vilsandile (2p); Hülgevaatlusretked Hiiumaal (2p)RASKE (XXXX)Pikad ületused, marsruudi avatus tuultele või matka kestus teevad rasked matkad sobivaks neile kel on eelnev aerutamise ning matkamise kogemus. Soovituslikult on osalejad läbinud ka päästeõppuse (näiteks matka osana). Halbade ilmastikutingimuste korral võib matk pikeneda. Näiteks: Üle mere Osmussaarele (2p); Väinamere ekspeditsioon (5p)VÄGA RASKE (XXXXX)Osalejalt nõutav aerutamiskogemus erinevates ilmastikutingimustes ning spetsiaalne treening matkal osalemiseks. Vajalik on päästekoolituse läbimine. Matka pikkus ning marsruudi valik nõuavad kõigilt grupiliikmetelt ohusituatsioonis tegutsemise oskust. Ööbitakse mitmeid öid järjest telgis, aerutatakse pikki päevadistantse (üle 30 km) ning tehakse pikki ületusi. Näiteks: Tallinn-Helsingi (3p); Ümber Eesti (30p)
Pool päevaPoolepäevane matk tähendab umbes 4-5 tundi matkal viibimist. Sinna sisse kuuluvad ka varustuse jagamine, lühiõpetus lühike paus. Tavaliselt ei ole poolepäevasel süstamatkal eraldi toitlustamist, kuid igal matkal on vähemalt üks pikem peatus. Lisaks tehakse peatusi aerutamisel. Poolepäevasel matkal läbitakse tavaliselt 10 kilomeetri ringis. Sooja ilmaga saab hakkama ka ilma vahetusriieteta, kuid kindlasti võiksid igaks juhuks kaasas olla varuriided mida ilma külmenedes peale panna. Üks päevÜhepäevane matk on ilma ööbimiseta matk. Kestus on umbes 6-8 tundi. Ühepäevasel matkal on tavaliselt mitu lühemat ning üks pikem lõunapeatus. Kui ei ole kokku lepitud teisiti on lõunaks tavaliselt soe supp. Kindlasti peaks kaasas olema täiskomplekt varuriideid, sest pikematel peatustel on hea kuivad riided selga panna Kahepäevasel matk on ühe ööbimisega matk. Esimesel päeval pakutakse lõuna ja õhtusööki. Teisel päeval hommiku- ja lõunasööki. Lisaks snäkipeatused. Jalasirutuspeatusi on planeeritud vähemalt iga paari tunni tagant. Kindlasti tuleb kaasa võtta aerutamisriided, varuriided peatusteks ning eraldi riided ööseks (koos magamiskotiga). Isegi suvel tasub kaasa võtta soe müts ja sõrmkindad. PikemPikemad matkad on ekspeditsioonid milles võivad olla väga pikad ületused ning maapeatusteta aerutamisotsad. Võib juhtuda, et söök on planeeritud vee peale. Enne ekspeditsiooni on alati varustuse koosolek, kus arutatakse läbi mida täpselt igaühel vaja on. |
