Eesti Ökoturismi Klaster: Liigne jahipidamine ohustab Eesti üht suurimat loodusturismimagnetit
 
Autor Bert Rähni, on 12-01-2010 06:23

Eesti Ökoturismi Klaster: Liigne jahipidamine ohustab Eesti üht suurimat loodusturismimagnetit | Uudised

Oleme Eesti Ökoturismi Klastri liige. Järgnevalt on toodud klastri pressiteade:

Liigne jahipidamine ohustab Eesti üht suurimat loodusturismimagnetit

 

Eesti Ökoturismi Klaster koondab suurimaid ja aktiivsemaid ökoturismi ettevõtjaid Eestis. Möödunud aastal ökoturismi strateegia koostamise käigus, selgus koostöös mitmete välisekspertidega, et meie Eesti paljukiidetud loodus tegelikult suurt osa Lääne-Euroopa turistidest ei köida, kuna Eestil on väga tugevad konkurendid Põhja- ja Ida-Euroopas. Loodusturismis eristub Eesti konkurentidest just suurkiskjate (hundid, karud, ilvesed) rohkuse tõttu.

15.jaanuariks otsustab Keskkonnaministeerium  täiendavate hundijahilubade andmise ning praeguse limiidi suurendamise, mis niigi lubab lasta rohkem kui poole Eestimaa võsavillemitest.

Eestis loendatakse hunte praegu 270 looma. Eesialgu anti 2009/2010 jahihooajaks välja 140 hundijahi luba. Eesti Ökoturismi Klaster on täiendavate hundijahi lubade andmise vastu, sest see võib viia huntide arvukuse juba alla Keskkonnastrateegias soovitatud minimaalse arvu, kuna arvestada tuleb ka nn jahipraagi, salaküttimise ja arvukuse hindamise veaga. Keskkonnastrateegia kohaselt on Eestile optimaalne arvukus 100-200 hunti.

Suure limiidi õigustuseks tuuakse hundi poolt tekitatud kahjud, mis eelmisel aastal ulatusid 1,2 miljoni kroonini. Eesti Ökoturismi Klaster kutsub üles tegema jõupingutusi hundijahti paremaks korraldamiseks. Sest 2009 hundikahjudest 80% olid tekitatud kahes maakonnas ja tõenäoliselt kahe hundikarja poolt. Seetõttu ei saa hundikahjustusi tuua põhjuseks kogu Eesti hundipopulatsiooni laiaulatuslikuks ja valimatuks küttimiseks.

 Ökoturismi ettevõtjad on kindlal veendumusel, et kõiki huntidega seonduvat ei saa arvestada ainuüksi rahaliseks kahjuks. Eesti metsades elavad hundid on väärtuseks loodusfotograafidele, matkajatele ja teistele loodushuvilistele. 

 Hunt, kui metsiku looduse sümbol, on väga oluline ka meie loodusturismi mainele. Stabiilne ja elujõuline hundi asurkond on parim tõestus Eesti looduse heast tervisest välismaisele loodushuvilisele. Hästi korraldatud hunditurism võib tuua riigile ka konkreetset rahalist tulu. Heaks näiteks on Rootsi, Soome ja Poola, kus korraldatakse spetsiaalseid hundiretki koos jälgedel matkamise, hundiulumise kuulamise ja huntide pildistamisega. Ka Eestis on sarnaste retkedega alustatud ning kõik huntidega seonduv tekitab matkajates alati suurt elevust andes teenusele tugeva lisaväärtuse. 

 

 

Lisainfo: http://klaster.ecotourism.ee/

Bert Rähni

E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

5137141

 

 

 


Avaldatud : , Uudised

Kasutajate kommentaarid (2)
Kommentaari keel: Eesti (2), English (0)
Postitaja Bert, on 20-01-2010 16:33,
1. vs: kiskjatest1
Ei jõua meie kõiki ökoloogia üksikasju siin kodulehe kommentaariumides lahata. Kindlasti murravad kiskjad saakloomi, see on nii olnud ja nii ka jääb. Meie tugineme teadlaste poolt koostatud uurimustööle, mille keskkonnaministeerium õigusaktiks kinnitanud ja millega ta nüüd vastuollu läheb. Jutt siis suurkiskjate kaitse-ja ohjamiskavast.  
Omalt poolt lisaks nii palju, et mõned aastad tagasi räägiti palju kitsede rohkusest ja suurtest sõraliste poolt tekitatud metsa ja põllukahjudest. Nüüd on siis kord suurukiskjate käes paha loom olla. Rebase ja kähriku looduslikud vaenlased ongi suurkiskjad.
 

Postitaja Mait, on 20-01-2010 15:31,
2. Kiskjatest
Ilus kirjatükk aga kahjuks üsna pooliku tõega. Hundid ja ilvesed teevad raskel talvel meie metsades suurt laastamistööd, kui neid palju on. Üks ilves võib aastas murda 50-60 kitse ja ka metsseapõrsaid. Sellel aastal olen mitmeid ilvese murtud ja poolsöödud raipeid metsast leidnud, huntide laastamistööst ei maksa rääkidagi. Seega ökoturism on tore asi, aga igal asjal peab olema loogiline ja mõistuspärane piir - nii ka huntidel, ilvestel ja karudel, rääkimata rebastest-kährikutest, kes meie jäneste populatsiooni peaaegu olematuks teinud.
 

Lisa kommentaar

twitter_icon.pngFacebook 360 Kraadi  Youtube_48x48.png
Liitu uudiskirjaga!


Saada HTML-is?