Läksin Alutagusele, et seal ringi kolada, uurida kas karude massärkamine on lahti läinud. Ning muidugi lootsin leida värket jälge ja seda pidi tagasi minnes jõuda karu talvepesani.

Hakkasime end kolleeg Ahtoga metsa sättima. Võtsime räätsad ühes, et mine tea. Kui Ahto veel pudi-padi autosse tõstis läksin ma keldri taha, et seal ringi uudistada ja jälgi lume peal vahtida. Olin seal natuke aega koperdanud, kui tõstsin pilgu ja nägin, et karu. Otse keldri tagant läheb pikk ja sirge metsatee. Umbes 700 m kaugusel meist istus ja astus ja asjatas üks isane karu.  Päris tükk aega. Ahto tormas kolmjala järgi ja kõik ta pereliikmed tulid karu uudistama.

Loe edasi...

Nüüd on juba vist kõigile selge, et suurvesi tuleb. Praegu on põhiküsimused: millal tõuseb, kui kiiresti, millal sulab jää, millal kanuuhooaeg algab, millal on suurvee tipp ja millal lõppeb? Lisaks oodatavale Soomaa suurveehooaja algusele langeb ju 20.aprillile ka tuhatkonna osavõtjaga Võhandu maraton. Selguse toob järgmine nädal, täna saab ainult võimalikke stsenaariume välja pakkuda.

 

lmaennustuse järgi läheb alates neljapäevast 11.aprillist järsult soojemaks. Nii kiire temperatuuri tõus tähendab intensiivset sulamist ja veetaseme tõusu. Tõenäoliselt tulevad Soomaa jõed üle kallaste juba järgmise nädala keskel ja algab suurvee hooaeg.

 

Seda on viimasel ajal küsitud väga palju. Ega täna ei tea päris täpset vastust keegi.

 

Tänane postitus pidi plaani kohaselt tulema täpsemast marsruudist, aga kuna muutuvaid tegureid, ideid ja erinevaid arvamusi on praegu veel palju, siis lükkub see teema veidi kaugemasse tulevikku.


Täna kirjutan teile hoopis kajakitamisest kui sellisest üldiselt. Natuke kajakitest endist, aerutamisest, varustusest ja muust põnevast. Inspiratsiooni ammutasin küsimustest, mis sisaldavad sõnu kanuu ja sõudmine. Mis vahe on kanuul ja kajakil? Mis on sõudmise ja aerutamise erinevused? Teeme asjad kõigile selgeks - lihtsalt ja arusaadavalt!

Nüüd on meil Lõuna-Eesti oma väike osakond avatud!

 

Idee pikem ekspeditsioon ette võtta sündis juba 2 aastat tagasi. Tol ajal oli aga veel kool pooleli ja ajateenistus ootamas ning töine suvi minekut ei võimaldanud. Seetõttu lükkus idee teostamine pidevalt edasi kuni 2012 aasta jõuludeni. Marsruudi variante oli erinevaid, kuid valituks osutus tuur ümber Läänemere suuruselt 4. ja 7. saare, Saaremaa ja Hiiumaa.

 

Kogu sellest matkast tuleb üks pikem blogipostide seeria. Idee on anda postitustega ülevaade meie iganädalastest tegemistest seoses valmistumisega matkaks, alustades marsruudist, lõpetades varustuse komplekteerimisega. Hiljem, matka enda käigus, loodame tehnilise võimalikkuse korral teha igal õhtul sündmusi kokku võttev postitus. Ühtlasi on võimaluse korral plaanis jäädvustada üritust kaameratega. Koos blogiga tuli üles ka meie facebook’i leht, kus hakkame kajastama lühemaid ja rohkem jooksvaid asju ning, kus saab meiega soovi korral ühendust võtta.

 

See on 23. ja 24.märtsi Laulasmaa uisumatkade transpordi jagamine

Kui soovid autot jagada siis palun pane kommentaaridesse kirja

1) millisele matkale soovid transporti jagada

2) kohtade arv

3) soovituslikud pealevõtmise kohad

4) hind

5) telefoninumber, nimi ühenduse võtmiseks

Sibasin merele. Kelk kandis varustust ja lohises järgi. Päike siras ja külma oli umbes 6 kraadi. Läksin lambaid Kõrgelaiule kaema ja muidugi tahtsin ka merel olla ja suusatada. Oi, kuidas tahtsin.

Loe edasi...

Kui end Rohuküla sadamast minema tõukasin, kuulsin ainult oma suuskade sahinat lumel ja tundsin kõrvetavat külma tuult oma näos ja kui tuul kadus siis soojendvat päikest. See oli nagu mediteerimine ma libistasin end lumel ja käed käisid taktiks kaasa. Eemal paistsid laiud ja rüsikuhjad.

 

 

Loe edasi...

Vahel osutus, et väike rüsikuhi end liigutas, siis osutus see hülgeks. Hülged kadusid, kuid nende jää peale tulemise augud jäid.

Loe edasi...

Kõrgelaiule jõudsin, kui päike hakkas madalamale vajuma. Külmakraade kimas juurde. Esimese hooga vaatasin lambad üle. Siis läksin puude järgi, hakkasin lõkkeaset välja kaevama ja samal ajal täitsin 4 prügikotti, et neid lumeonni ehitamiseks ära kasutada. Ehitasin lumeonni st. kühveldasin lund prügikottidele peale. Tegin lõkke ülesse, kasutasin süütepulka, läks ilusti.

Loe edasi...

Lõke üleval, sulatasin lund, et tatart keeta. Teed keedsin teekannus, kohalikus. Suupisteks oli röstitud banaan, leib ja peekon. Maitses imehea, soe tatar peale ja kõht oli kurguni täis.

 

Hakkasin onni lahti kaevama. Sain kotid hõlpsalt kätte, natuke tegin ruumi suuremaks ja magamisplats oli olemas. Jätsin sel korral põranda kõrgemaks ja ukseava oli madalam, et sinna võiks külm õhk minna. Sisse tegin ka kaks ventilatsiooni ava.

Loe edasi...

 

Panin madratsi onni, samuti ka puhvi saputad magamiskoti ja ronisin ise järele. Arvestades miinust haarasin pea kõik oma riided magamiskotti kaasa, samuti saapad ja gaasi, et see natukegi soojem oleks ja lihtsamalt hommikul balloonist välja tuleks.

 

Öösel oli madalaim temperatuur -15,6 C.

 

Magada sain päris hästi. Korra ärkasin kuna jalgadel oli jube palav; korra, et õlad külmetasid. Mässisin sulejope endale ümber õlgade ja magasin pahinal edasi.

 

Hommikul oli päike enne mind ärganud, samuti lambad, kes olid laiule uitama läinud. Hommik oli krõbe. Öösel oli onni uks ( kelk + seljakott) eest ära lennanud, ilmselt müksasin neid jalaga.

 

Loe edasi...

 

Ruttu sebisin end unesoojast magamiskotist krõbedasse hommikusse. Lonks kuuma teed termosest ja kohe oli mõnusam olla. Peale hammustasin eilset tatart.

 

Korjasin kola kokku. Täna on õnneks lühike ots- 13 km, eilse 27 asemel.

 

 

Loe edasi...

 

Varsti korjas praam mind Heltermaalt peale, et kodule lähemale sõidutada. Praamist oli jääväljadele hea vaade.

Õige pea uuesti!

 

P.S Merele minnes kanna alati jäänaaskleid ja võta varuriided veekindlas kotis kaasa!

 

Meie suusamatkadest loe lähemalt- http://www.360.ee/suusamatkad/

 

 

Veebruari lõpus matkasime kolmel järjestikusel päeval Kõrvemaal huntide jälgedes. Sumpasime räätsadega lumises metsas, tegime põnevaid avastusi ja saime osa meie jaoks erakorralisest, kuid metsas igapäevasest vaatemängust lumel. Juba sel pühapäeval plaanime taas huntide tegemisi avastama minna.

 

Jäljeluuresse minnes avastasin esimesed huntide jäljed Keskpolügooni läbiva tee pealt.

Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

Mööda teed edasi jalutades jõudsin kohani, kus koprad olid toitumas käinud. Koprad muutuvad talve edenedes tegusamaks ja varakevadel käiakse juba aktiivsel pesadest väljas.

Loe edasi...Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

Loomulikult olid kobraste tegemise vastu huvi tundnud ka hundid.

Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

Kolmandal päeval juhtisid võsavillemite jäljed meid verise laiguni lumel. Asja natuke lähemalt uurides ja värskelt sadanud lund räätsaga laiali lükates avanes lahinguväli. Susid olid murdnud siin metssea, kes ilmselt ilma võitluseta ei alistunud. Sellisest looduse vaatemängust, mida Aafrika loodusfilmides on tavalised, saab Eestis osa talvel lumel olevaid jälgi lugedes.

Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praegune ilmaprognoos on hea, lubatakse külma ja sademetevaest nädalat. See loob pühapäevaseks hundijälgede räätsamatkaks head tingimused. Matkal osalemiseks saab registreeruda siin


Nipernaadi rännak maastikumängMeeskonnakoolitused Firma suvepäeva tegevused vali kohe