31Mär2010

Tänahommikune Pirita jõe luure andis siis järgnevad tulemused.

28Mär2010

Jää veel läinud pole aga kaua enam ka ei lähe. Täna kirjutades seda sisse kannet näitab EMHI jõe vee kõrguseks 181,4. Selle kohta ütleks mida imet, sellist vee taset pole ka suuremate uputustega viimasel neljal aastal näinud, 172 cm oli ja siis oli jõgi juba täiesti sile ehk kõik kärestikud olid kadunud. Juhtunud on see, et vesi voolab jää peal ja peale botaanika aia rippsilda, kus on ka mõõdujaam, on suurem vaikse vooluga koht kus on jäätrop ees ning paisutab jõge üles. Sellest ka selline vee tase, nüüd siis mis jõe peal näha oli.

25Mär2010

Täna luurasin Pirita jõge neljal erineval sillal, kõigest allpool järjepanu:

Lükati sild - vesi voolab jää peal. Seda pilti nähes kangastusid kohe 2006. aasta jääretked Siis kuulutasime matkad välja, sest vesi jões voolas. Tegelikult aga polnud jää läinud, vaid vesi voolas jää peal. Matkapäeval oli jää servast lahti murdunud ning üles tõusnud ning raftimine oli pigem jääretk ja seda meenutatakse siiani.

24Mär2010

 

Lätis ja Leedus on jõed juba üle kallaste:

http://www.epl.ee/artikkel/494109

17Mär2010

Kevad tuleb lähemale ning parvematkad on järjest rohkem keelel. Täna avastasin, Amazon saatis raamatututvustuse Rafting Event...

Seda selleks, et olin varemalt ostnud raftingualast kirjandust Amazonist. Raamatu tutvustust lugedes oli üllatus siiski suur, et raamat oli hoopis millestki muust. Raftingust, aga teistlaadi raftingust.

17Mär2010

Pakkusime Tallinn 2011 ideekonkursile välja mõned kajakimatkade ideed ja sihtasutuse loomenõukogu andis neile positiivse hinnangu. Eile käisime Triinuga programmi koordinaatoriga kohtumas ja täpsustasime meie pakkumist. Lõplikult selgub kõik 15.maiks, aga väga suure tõenäosusega lülitatakse meie kajakimatkad Tallinn 2011 Kultuuripealinna ametlikku programmi. Igatahes, kui me isegi ei saa ametlikku programmi, plaanime need ideed ellu viia.

Eelmise aasta lõpus ilmus mitu kirjatükki, mis võiks huvi pakkuda mereaerutajatele.


Raamat „Eesti väikesaared“ annab hea ülevaate 27. väikesaarest ja saarestikust. Välja on valitud just need väikesaared, mis on kunagi asustatud olnud ja kõrvale on jäetud suured saared, millest niigi juba piisavalt kirjandust ilmunud. Minu kogemuste järgi on tihti just sellised saared kajakimatkade sihtpunktiks. Raamatus on juttu saarte loodusest, asustusloost, vaatamisväärsustest ja matkamisvõimalustest. Sõnaga, raamatust leiab palju head infot kõigi Eesti parimate kajakimatka piirkondade kohta. Raamatu koostajad on Aado Keskpaik, Maret Pank ja Heli Salong, kirjastaja Koolibri. Ja miks mitte osta see raamatu juba täna, sest paljud kirjeldatud väikesaared on külastatavad ka praegu, üle merejää.


Ajakirja „Eesti Loodus“ detsembrikuu numbris on mitu hülgeteemalist artiklit. Mart Jüssi kirjutab Eesti viigrite ja hallide rännetest, Markus Vetemaa hüljeste ja kalanduse suhetest ning Mare Mätas kihnlaste hülgepüügist. Eriti huvitavad on just Mardi artikli hülgerände kaardid, sest eks sai ju isegi hülgeuurijate raskele tööle natuke õlg alla pandud:)

Tervet Eestit katab paks lumi ja praeguseks võib juba kindlalt väita, et pühapäevaks uisujääd ei teki. Pigem sajab lund juurde. Seetõttu asendame 10.jaanuaril toimuma pidanud plaanilise uisumatka järvistutel räätsamatkaga Eesti kõige sügavamas lumes.

Rekordiline lumepaksus on loonud enneolematud võimalused räätsamatkadeks. Sõrves pildistati kõrvuni lumes sumpavaid metssigu, Alutagusel pidavat kitsedel ainult pea ning kael lume seest välja paistma, Tallinnas ulatuvad hanged vööni ja EMHI prognoosib lumelisa. Selliseid räätsamatka võimalusi pakub Eestimaa loodus harva.

 

Eriti palju lund on just Põhja-Eestis. Lahemaa, Põhja-Kõrvemaa ja Alutaguse metsades on praegu hea tunnetada, miks need räätsad üldse kunagi välja mõeldi. Omaette rahuldust pakub seegi, et räätsadega matkates kergendame metsloomadel liikumist. Viimastel päevadel sügavas lumes matkates olen märganud, et meie lai ja ühtlane räätsarada muutub juba paari tunniga metsloomade käigurajaks.

 

Kutsume seda suurepärast võimalus kasutama ja asutuse talvepäevad räätsamatkal veetma. Lähme sumpame sügavas lumes ja sööme looduses kuuma hernesuppi. Ühtlasi aitame metsaelanikel elu lihtsamaks muuta:)

 

Parimate võimaluste teadasaamiseks kirjutage või helistage See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 5137141

 

 

 

 

 

 

Kaks päeva Piibe maanteelt Käreverre


Nipernaadi rännak maastikumängMeeskonnakoolitused