14Jun2013

Valgekraeks kutsume ühte noort isakaru, keda on vaatlusonni juures nähtud viimasel paaril aastal.

 

Valgekrae iseloomulikuks tunnuseks on suured heledamad laigud kaela külgedel, kusjuures kaela ülemine osa on tume ja kui ta ette kummardub, siis on kuklal näha kontrastne lai must triip. Valgekraed on aina raskem ära tunda, sest tema valge krae tuhmub tasapisi. See on pruunkarude puhul normaalne, karupoegadele tavalised valged kaelarõngad kaovad täiskasvanuks saades. Õnneks on Valgekrael veel mõned iseloomulikud tunnused: ümar pea, „sile soeng“ ja üsna töntsakas kehakuju. Selle pätsu vanus võiks olla ca 4 aastat. Noored isakarud hakkavad pulmades käima umbes 5 aastaselt. Me pole Valgekraed koos emasega näinud, kuigi sel aastal oli ta pulmade tippajal paar nädalat vaateväljast kadunud.

 

 

Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valgekraest tegi hiljuti toreda pildi loodusfotograaf Remo Savisaar http://blog.moment.ee/2013/06/pruunkaru-brown-bear-ursus-arctos-3.html

Valgekraed arvutiekraanil näha, pildistada ja filmida saab Looduskalendri karukaamerast, oma silma ja kaameraga tekib selleks võimalus Alutaguse karuonnides http://natourest.ee/

1. päev: päike ja peegel PS! POST ON POOLELI, JÄTKUB HOMME KUI SAAME AKUT JUURD, HETKEL AGA LUGEMISEKS ÜLES, TEINE PÄEV KATKEB POOLE SÕNA PEALT:(

Pühapäeva õhtul viimase praamiga Heltermaale jõudes viskasime telgi ruttu püsti ja kobisime magama ära, et järggmine hommik asjad ruttu paatidesse saaks pakitud ja ise merele ära. Pakkimine sujus kenasti, kõik peale ühe veenõu ja magamismattide mahtus kõik paakidesse ära. Üle jäänud nõu ja matid mahutasime paatide kokpitidesse enda jalg vahele. Asjad pakitud, paadid vees, hakkasime vaikselt Kaevatsi laiu suunas liikuma.

Sõit läks lõunani suhteliselt viperusteta. Lõuna ajal küll avastasime, et kaasa võetud spinningu üks lüli on ära murdund, õnneks on see veel kasutuskõlblik. Siinkohal tervitaks ka oma isa, kellele see ritv kuulub.

Pärast lõunat hakkasime Sõru sadama suunas liikuma, kus Kristjani jutu kohaselt pidi olema parim lõkkeplats siinpool Uuraleid. Lähemale jõudes selgus et vesi on aerutamiseks mõned kilomeetrid enne sadamat liiga madal. Jäi valida kas aerutame tuuriga ümber madalate või tuleme paatidest välja ja veame käsitsi. Kuna 40 kilomeetrit oli all juba siis otsustasime, et lähme ööbime mingis suvalises rannas mis kohe kohe vastu tuleb. Hüppasime siis välja ja hakkasime paate selle ranna suunas vedama, mida kunagi ei tulnudki. Pärast 2 tunnist vees jalutamist oli kopp nii ees, et ajasime paadid paarisaja meetri kaugusele enamvähem aerutmiseks piisavalt sügavasse vette ja tõmbasime  umbes 3 kildi kaugusel asuvasse sadamasse ära. Siis läks kõik sujuvalt, telk püsti,söök valmis ja magama. öösel tuli päris korralik äiksetorm ja hommikulgi veel oli pilves.

2. päev: lained veavad edasi, tehnika tagasi

Teine päev algas eelmainitud äikese tormiga. Torm õnneks möödus üsna ruttu ja peale seda hakkasime tegutsema. Päeva esimene tagasilöök tuli hommikusöögi valmistamisel, kui selgus, et priimus on umbe läinud ja ei taha enam üldse töötada. Umbes tunnike proovisime seda paranada,siis avati sadama pood ja läksime lihtsama vastupanu teed ning ostsime sealt pirukaid ja jäätist.maa Hommikusöök söödud ja asjas pakitud hakkasime Saaremaa po ob le aerutama. Kuna tuul oli terve päev päris kõva, saime laineid küllaga. Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel Soela väinal jäid ained küllaltki keskpäraseks, maksimum kõrgus umbes meeter. Küll aga tänase p

Eelmisest postist on möödas nädalaid, vahepeal oleme me kogu tripi korra ära jätnud ning siis uuesti käima ajand. Nimelt ilmnesid Joosepil mõningased selja ja jala probleemid paar nädalat tagasi ning arstide diagnoos oli radikuliit. Pärast teiste arstidega konsulteerimist tundus diagnoos veidi kummaline ning sai ka sporidarstil käidud, kes pööras radikuliidi diagnoosi ümber. Sellest lähtudes otsustasime ikkagi umbes nädal tagasi, et kõik toimub enamvähem algsel kujul. Loodame, et spordiarstil on siis õigus.

Nüüd sellest, mis algses plaanis muutund on. Nimelt tõime stardi kuupäeva nädala võrra varemaks. 9. juuni asemel stardime Heltermaalt hoopis 2. juunil. Marsruut jääb samaks, Heltermaa- Sõru, ületame Soela väina, seejärel tuur ümber Saaremaa ja Muhu, uuesti üle Soela väina ja lõpetuseks ülejäänud osa Hiiumaast. Me ei hakka hetkel väga täpset ajalist kava paika seadma endale, väga palju sõltub ilmast ning enda jõust ja jaksust.

Viimase kahe nädala jooksul oleme veidi treenind, paate kõpitsend siit ja sealt ning oleme enamvähem ka menüü kokku pannud.


Vesi on Väinameres küllaltki soojaks läinud, ööpäeva keskmine sadamates üle 16 kraadi juba, selle pärast enam väga muretsema ei pea.


Lähipäevade kava näeb meil ette veel paatide parandamist, nimelt Kristjani paadil pole tüüri küljes. Veel tuleb reedel käia ära poes ja osta kogu vajaminev söögikraam ja siis juba laupäeva õhtupoole startida Tallinnast Hiiumaa poole. Täpset nimekirja varustusest ja muust vajaminevast näete juba reedel. Oma tegemistest kirjutame nüüd jälle tihedamini, tripi ajal lausa igapäevaselt.



Pildimaterjali leiate facebookist!



Tervitades,

Joosep

Riho

Kristjan

Mai lõpus hakkab Eesti pruunkarudel jooksuaeg. Tavaliselt elavad meie pätsud üksi, eriti kehtib see suurte isaste kohta. Aga mai lõpus, emaste innaaja alguses, hakkavad täiskasvanud isakarud otsima paarilisi. Suurte isaste lähedust pelgavad pooleteise aasta vanused kutsikad on sunnitud ema juurest lahkuma. Vahest jäävad õed-vennad mõneks ajaks kokku, aga mõnikord minnakse kiiresti lahku. Ilmselt sõltub see iseloomust ja omavahelisest klapist. Sellised noored jõmmid ei oska veel päris õige metsakuninga moodi käituda ja ukerdavad keset päeva külade läheduses ja metsateedel. Tundub, et suuri isaseid liigikaaslasi kardetakse rohkem kui inimesi. Teated ringi hulkuvatest suure koera mõõtu pruunidest karvapallidest, kes pidevalt kahe jala peale püsti tõustes ümbrust seiravad, ongi inimeste jaoks märk mesikäppade pulmade algusest. Nii näiteks avaldas mõni päeva tagasi Postimees loo Haljala lähedal nähtud ja pildistatud kolmest teismelist päntajalast.

Ka Alutagusel on karude pulmad alanud ja vaatlusplatsil poseerivad pidevalt kaks suuremõõtmelist „kaisukaru“. Aeg-ajal külastab karukaamera esist ka üks täiskasvanud isane, kuid mesinädalaid pidavat paarikest pole veel nähtud. Reedel olin grupiga karuonnis ja noored ilmusid kohale juba päris vara. Läbi vaatlusakna tehtud pildid viitavad karude erinevusele nii välimuses, kui ka iseloomus. Üks noor päntajalg oli teisest heledam, suurem ja julgem. Tundus, et tema on initsiatiivi võtja ja otsustaja.

Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Väidetavalt paarituvad emased jooksuajal mitme isasega ja seetõttu võivad kutsikad pärineda erinevatelt isadelt. Alutaguse vaatlusonni ja kaamera vaateväljas oleme tuvastanud kaks suurt isakaru, Sveni ja Trulla. Sven on suurem ja heledam, Trulla tumedam ja väiksem. Samas, iseloomult tundub Sven rahulikum ja leebem, Trulla seevastu pealeminevam ja agressiivsem. Geneetiliselt neid karusid uuritud pole ja seetõttu edasi võib iga üks ise fantaseerida. Praeguste teadmistega jääb õhku veel üks põnev küsimus: möödunud sügisel nägime onni juures ühte emakaru nelja ja teist kolme kutsikaga, kas ülalpool kirjeldatud kaks noort karu pärinevad neist pesakondadest? Võivad, aga ei pruugi, sest nagu juba alguses mainitud, käituvad õed-vennad erinevalt. Alutagusel on karusid palju ja seetõttu võib olla tegemist ka täiesti uute mesikäppadega.

 

 

Hea ülevaate saab kahe noore karu tegutsemisest looduskalendri karukaamera foorumist http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=50&t=558&sid=6bc4888997d544ed1c62e0b7da1b839b&start=660

 

Võimalus karusid oma silmaga näha ja pildistada tekib Alutaguse karuonnides: http://natourest.ee/

Majade vahele peitunud Bernhard üllatas kui astusin autost välja.
Justnagu kameeleon sulandudes sissesõidul ümbritseva tänava ja majadega ning teiselt poolt avanes tore vaade Otepää kuppelmaastikule ja eemalt paistvale metsale.
Ideaalne paik seikluslikeks meeskonnamängudeks.

Täna hommikul laskus Lauluväljaku Tuletornist otse Sky Plusi eetris Kertu Jukkum!

Kuula, millised emotsioonid Kertut valdasid!

{mp3}kertu_laskumas{/mp3}

 

mt_ignore

Sel neljapäeval, 9. mail tähistatakse Euroopa Päeva. Samal päeval  1950. aastal sai idee ühtsest Euroopast välja öeldud Robert Schumani poolt. NB! Mitte segi ajada Robert Schumanniga. Esimene neist oli Prantsuse poliitik ja teine Saksa helilooja. Eesti kirjanik Gustav Suits ütles juba 1905. aastal: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“

Tänaseks oleme eurooplasteks saanud ning eurosendid on jõudnud juba iga eestlase taskusse. Tublidusega oleme jõudnud Euroopa Liidu 15 parema integreeruja hulka. Ühendusel on palju plusse ja miinuseid, kuid ühinenud Euroopa on kahtlemata suur väärtus.  Liitu kuulub 27 liikmesriiki ja üle 500 miljoni elaniku - erinevad riigid ja inimesed, kes jagavad samu väärtusi, kuid samas on nii eripalgelised. Võib julgelt öelda, et erinevus rikastab ning paslik on meelde tuletada ka Euroopa Liidu motot  -  „In varietate concordia“.


Tahvelarvutid ja Loquiz mäng vahetavad jõudsalt välja GPS aparaate.

Head sõbrad ja matkakaaslased. Tavaliselt kirjutame rõõmsatest lugudest. Sedakord kahjuks kurvast sündmusest.

Eesti ühel kaunimal aerutamisalal, Hiiumaa lähedal on laid kus aerutajad ööbimas käivad. Berdi eestvedamisel oleme viis aastat Kõrgelaidu korras hoidnud ja suviti talgutel mütanud. Viis aastat on Kõrgelaiul lambadki aastaringselt elanud. Lammastele on ehitatud varjualune ning söödaks heina.

Läksin Alutagusele, et seal ringi kolada, uurida kas karude massärkamine on lahti läinud. Ning muidugi lootsin leida värket jälge ja seda pidi tagasi minnes jõuda karu talvepesani.

Hakkasime end kolleeg Ahtoga metsa sättima. Võtsime räätsad ühes, et mine tea. Kui Ahto veel pudi-padi autosse tõstis läksin ma keldri taha, et seal ringi uudistada ja jälgi lume peal vahtida. Olin seal natuke aega koperdanud, kui tõstsin pilgu ja nägin, et karu. Otse keldri tagant läheb pikk ja sirge metsatee. Umbes 700 m kaugusel meist istus ja astus ja asjatas üks isane karu.  Päris tükk aega. Ahto tormas kolmjala järgi ja kõik ta pereliikmed tulid karu uudistama.

Loe edasi...


Nipernaadi rännak maastikumängMeeskonnakoolitused