Mai lõpus hakkab Eesti pruunkarudel jooksuaeg. Tavaliselt elavad meie pätsud üksi, eriti kehtib see suurte isaste kohta. Aga mai lõpus, emaste innaaja alguses, hakkavad täiskasvanud isakarud otsima paarilisi. Suurte isaste lähedust pelgavad pooleteise aasta vanused kutsikad on sunnitud ema juurest lahkuma. Vahest jäävad õed-vennad mõneks ajaks kokku, aga mõnikord minnakse kiiresti lahku. Ilmselt sõltub see iseloomust ja omavahelisest klapist. Sellised noored jõmmid ei oska veel päris õige metsakuninga moodi käituda ja ukerdavad keset päeva külade läheduses ja metsateedel. Tundub, et suuri isaseid liigikaaslasi kardetakse rohkem kui inimesi. Teated ringi hulkuvatest suure koera mõõtu pruunidest karvapallidest, kes pidevalt kahe jala peale püsti tõustes ümbrust seiravad, ongi inimeste jaoks märk mesikäppade pulmade algusest. Nii näiteks avaldas mõni päeva tagasi Postimees loo Haljala lähedal nähtud ja pildistatud kolmest teismelist päntajalast.

Ka Alutagusel on karude pulmad alanud ja vaatlusplatsil poseerivad pidevalt kaks suuremõõtmelist „kaisukaru“. Aeg-ajal külastab karukaamera esist ka üks täiskasvanud isane, kuid mesinädalaid pidavat paarikest pole veel nähtud. Reedel olin grupiga karuonnis ja noored ilmusid kohale juba päris vara. Läbi vaatlusakna tehtud pildid viitavad karude erinevusele nii välimuses, kui ka iseloomus. Üks noor päntajalg oli teisest heledam, suurem ja julgem. Tundus, et tema on initsiatiivi võtja ja otsustaja.

Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Väidetavalt paarituvad emased jooksuajal mitme isasega ja seetõttu võivad kutsikad pärineda erinevatelt isadelt. Alutaguse vaatlusonni ja kaamera vaateväljas oleme tuvastanud kaks suurt isakaru, Sveni ja Trulla. Sven on suurem ja heledam, Trulla tumedam ja väiksem. Samas, iseloomult tundub Sven rahulikum ja leebem, Trulla seevastu pealeminevam ja agressiivsem. Geneetiliselt neid karusid uuritud pole ja seetõttu edasi võib iga üks ise fantaseerida. Praeguste teadmistega jääb õhku veel üks põnev küsimus: möödunud sügisel nägime onni juures ühte emakaru nelja ja teist kolme kutsikaga, kas ülalpool kirjeldatud kaks noort karu pärinevad neist pesakondadest? Võivad, aga ei pruugi, sest nagu juba alguses mainitud, käituvad õed-vennad erinevalt. Alutagusel on karusid palju ja seetõttu võib olla tegemist ka täiesti uute mesikäppadega.

 

 

Hea ülevaate saab kahe noore karu tegutsemisest looduskalendri karukaamera foorumist http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=50&t=558&sid=6bc4888997d544ed1c62e0b7da1b839b&start=660

 

Võimalus karusid oma silmaga näha ja pildistada tekib Alutaguse karuonnides: http://natourest.ee/

Majade vahele peitunud Bernhard üllatas kui astusin autost välja.
Justnagu kameeleon sulandudes sissesõidul ümbritseva tänava ja majadega ning teiselt poolt avanes tore vaade Otepää kuppelmaastikule ja eemalt paistvale metsale.
Ideaalne paik seikluslikeks meeskonnamängudeks.

Täna hommikul laskus Lauluväljaku Tuletornist otse Sky Plusi eetris Kertu Jukkum!

Kuula, millised emotsioonid Kertut valdasid!

{mp3}kertu_laskumas{/mp3}

 

mt_ignore

Sel neljapäeval, 9. mail tähistatakse Euroopa Päeva. Samal päeval  1950. aastal sai idee ühtsest Euroopast välja öeldud Robert Schumani poolt. NB! Mitte segi ajada Robert Schumanniga. Esimene neist oli Prantsuse poliitik ja teine Saksa helilooja. Eesti kirjanik Gustav Suits ütles juba 1905. aastal: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“

Tänaseks oleme eurooplasteks saanud ning eurosendid on jõudnud juba iga eestlase taskusse. Tublidusega oleme jõudnud Euroopa Liidu 15 parema integreeruja hulka. Ühendusel on palju plusse ja miinuseid, kuid ühinenud Euroopa on kahtlemata suur väärtus.  Liitu kuulub 27 liikmesriiki ja üle 500 miljoni elaniku - erinevad riigid ja inimesed, kes jagavad samu väärtusi, kuid samas on nii eripalgelised. Võib julgelt öelda, et erinevus rikastab ning paslik on meelde tuletada ka Euroopa Liidu motot  -  „In varietate concordia“.


Tahvelarvutid ja Loquiz mäng vahetavad jõudsalt välja GPS aparaate.

Head sõbrad ja matkakaaslased. Tavaliselt kirjutame rõõmsatest lugudest. Sedakord kahjuks kurvast sündmusest.

Eesti ühel kaunimal aerutamisalal, Hiiumaa lähedal on laid kus aerutajad ööbimas käivad. Berdi eestvedamisel oleme viis aastat Kõrgelaidu korras hoidnud ja suviti talgutel mütanud. Viis aastat on Kõrgelaiul lambadki aastaringselt elanud. Lammastele on ehitatud varjualune ning söödaks heina.

Läksin Alutagusele, et seal ringi kolada, uurida kas karude massärkamine on lahti läinud. Ning muidugi lootsin leida värket jälge ja seda pidi tagasi minnes jõuda karu talvepesani.

Hakkasime end kolleeg Ahtoga metsa sättima. Võtsime räätsad ühes, et mine tea. Kui Ahto veel pudi-padi autosse tõstis läksin ma keldri taha, et seal ringi uudistada ja jälgi lume peal vahtida. Olin seal natuke aega koperdanud, kui tõstsin pilgu ja nägin, et karu. Otse keldri tagant läheb pikk ja sirge metsatee. Umbes 700 m kaugusel meist istus ja astus ja asjatas üks isane karu.  Päris tükk aega. Ahto tormas kolmjala järgi ja kõik ta pereliikmed tulid karu uudistama.

Loe edasi...

Võrumaa metsade ja küngaste vahel peidab end suurepärane paik mitte ainult suusatamiseks vaid ka mõnusaks ajaveetmiseks.

Nüüd on juba vist kõigile selge, et suurvesi tuleb. Praegu on põhiküsimused: millal tõuseb, kui kiiresti, millal sulab jää, millal kanuuhooaeg algab, millal on suurvee tipp ja millal lõppeb? Lisaks oodatavale Soomaa suurveehooaja algusele langeb ju 20.aprillile ka tuhatkonna osavõtjaga Võhandu maraton. Selguse toob järgmine nädal, täna saab ainult võimalikke stsenaariume välja pakkuda.

 

Kogu mäng on 100% vene keeles - küsimused ja vastused,  kogu muu info ning läbiviimine.


Nipernaadi rännak maastikumängMeeskonnakoolitused Firma suvepäeva tegevused vali kohe